Rändrahvaste kunst
saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli,
keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet
(pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad
välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele.
Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks
mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust
(traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga).
Keldid rääkisid indoeuroopa keeli, elasid Kesk- ja Lääne-Euroopa metsavööndis ning esimesteks
sajanditeks p. Kr sai neist suurim rändrahvas. Aastal 390 e. Kr. rüüstasid nad Rooma linna.
Tänapäeval räägivad keldi keeli Iirlased ja Sotlased. Kultuuri kohta saab teavet haudadest. Nende
annaabi.ee 
