Iseloomu bioloogiline põhi
tema sülest ja käte vahelt väljumisest. Iga uus omandatud võime, kõnelemine, jooksmine,
söömine tähendab samal ajal eelnevast seisundist väljumist. Inimest valitseb ainulaadne
dichotoomia. Tal on hirm varasemast seisundist loobuda, mis tähendas kindlust, kuid samas
tahaks ta ka uude seisundisse jõuda, mis annaks talle võimaluse, omaenda võimeid vabamalt
ja täiuslikumalt rakendada. Ta on pidevalt siia sinna kistud soovist emaihusse tagasi
pöörduda, ja soovist, täiesti sündida. Iga sünniakt nõuab julgust, millestki lahti lasta... ja
lõpuks vaid omaenda jõude usaldada, asju tõeliselt tajuda ja neile vastata.
Valmidus sündida tähendab valmidust kõigist "kindlustest" ja illusioonidest loobuda. See
nõuab julgust ja usku.
Julgust, kindlustest loobuda; julgust teistest erineda ja isolatsiooni taluda; julgust nagu Piiblis
Aabrahami loos isakodust ja oma perekonnast lahkuda ja veel tundmatule maale minna.
annaabi.ee 
