röövlinnud võtavad neid tabamise korral saagiks Huvitavaid tähelepanekuid: · Noored isendid on ebaproportsionaalselt suure peaga. · Märgates samast soost liigikaaslast, tõusevad karihiired tagakäppadele ning võivad alustada tagaajamist, mille eesmärk on sissetungijat hammustada ja lüüa. · Näljasurm saabub umbes 11-tunnise söömata oleku järel. · Hiirepojad moodustavad emahiire järel vahvaid "hiireronge", mil iga järgnev hoiab reas eelmise saba omal suus. Niimoodi saab eksimatult ema järel püsida. KOKKUVÕTE Karihiired ning nende elutsemine on väga tähtis meie põldude ning niitude ökoloogilisele tasakaalule. Karihiirte positiivne mõju ilmneb selgrootute arvukuse reguleerimisega ning olles ise toiduks niitudel või nende läheduses elutsevatele kiskjatele.
loomad suudavad oma sugulasi looduses ära tunda. Mitmed tõendid viitavad, et loomad suudavad tõepoolest oma sugulasi võõrastest eristada. Näiteks: • see, kas korjelt saabunud töölismesilane pääseb valvuritest mööda pessa, korreleerub positiivselt tema sugulusastmega valvurite suhtes • ühe ja sama urusüsteemi paljastuhnurid püherdavad meelsasti üksteise uriini ja rooja sees, kuid ründavad otsekohe, kui kohtavad teise urusüsteemi kuuluvat isendit • ühe ja sama emahiire järglased, kes kasvavad üles erinevate kasuvanemate pesades, saavad hiljem üksteisega läbi paremini kui mittesugulastega. Uurimine on näidanud, et sugulaste äratundmine loomadel võib põhineda erinevail mehhanismidel: • ruumiline lähedus: Paljudel liikidel, kelle noorloomadel pole kalduvust kohe sünnijärgselt kodust lahkuda, tasub pidada oma sugulasteks selliseid isendeid, kes paiknevad ruumis temaga lähestikku (nt
annaabi.ee 
