SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED
nädalat peale seda hakkab ta pesa rajama. Monogüümiaks nimetatakse seda kui
emasherilane rajab pesa üksinda. Monogüümiat esineb rohkem parasvöötmes
elavatel liikidel. Kui pesa rajab mitu emast on see polügüünia, mida esineb
rohkem troopiliste liikude puhul. Veel on olemas kahe tüübi vahepealset,
milleks on sekundaarne polügüünia. Selle tüübi puhul rajab pesa küll üks
emaherilane, kuid peale järelkasvu ilmumist ühineb enamiku emasherilastega
2-6 talvitunud emaherilast, kellel pole mingil põhjusel õnnestunud pesa rajada.
(Remm, 1983)
Kui pesa jaoks on sobiv koht leitud ehitatakse kõige esimesena pesa kinnitus
vars, mille külge emaherilane hakkab esimest kärge ehitama. Igasse kärjekannu
munetakse üks muna, millest umbes 5 päeva pärast koorub vagla taoline
vastne. Vastset toidab emaherilane läbinäritud putukatega. Vastse areng munast
valmikuni kestab umbes kuu aega, mille jooksul ta kestub kolm korda. Enne
annaabi.ee 
