● Kiletiivad ● Suured liitsilmad ● Musta-kollasevöödiline tagakeha ● Hõreda, sileda ja sirge karvastikuga ● Piklik ja sale ● Kaks paari tiibu ● Pea ● Tagakeha ● Rindmik ● Tundlad ● Kuus lülilist jalga Elupaik ● Pesad asuvad pööningutel, põõsastes, urgudes jne. ● Valmistavad pesad süljega niisutatud kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad ● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett ● Viljapuuaias toituvad: ploomidest, õuntest,pirnidest,
(Remm, 1983) Emaherilastel hakkavad peale talvitumist arenema munasarjad ning umbes paar nädalat peale seda hakkab ta pesa rajama. Monogüümiaks nimetatakse seda kui emasherilane rajab pesa üksinda. Monogüümiat esineb rohkem parasvöötmes elavatel liikidel. Kui pesa rajab mitu emast on see polügüünia, mida esineb rohkem troopiliste liikude puhul. Veel on olemas kahe tüübi vahepealset, milleks on sekundaarne polügüünia. Selle tüübi puhul rajab pesa küll üks emaherilane, kuid peale järelkasvu ilmumist ühineb enamiku emasherilastega 2-6 talvitunud emaherilast, kellel pole mingil põhjusel õnnestunud pesa rajada. (Remm, 1983) Kui pesa jaoks on sobiv koht leitud ehitatakse kõige esimesena pesa kinnitus vars, mille külge emaherilane hakkab esimest kärge ehitama. Igasse kärjekannu munetakse üks muna, millest umbes 5 päeva pärast koorub vagla taoline vastne. Vastset toidab emaherilane läbinäritud putukatega. Vastse areng munast