Punaste soomusrongi võeti tulealla ning sai tabamuse esimesele suurtükivagunile. Seepeale hakkas punaste rong taganema. Tähtvere mõisa all sattus soomusrong nr. 1 dessant punalätlaste tule alla, kuid lätlased löödi põgenema. Kella 12 paiku siseneti linna. 16. jaanuaril liikusid nr. 1 ja 3 rongid edasi Elva poole, kus neil tulid vastu 3 punaste kerged, ühesuurtükilised soomusrongid, mis Eesti ronge nähes taganesid. Tagnedes õhkasid punased enne Elvat Voika silla. 20. jaanuariks oli sild parandatud ning soomusrongid nr. 2, 3 ja 4 sisenesid Elvasse. 22. jaanuaril sõideti Elvast Udernasse, kus pandi rongide nr. 2 ja 3 dessandid maha, et need Uderna küla vastastest vabastaks. Uderna lähedal lõhutud raudtee ees pidi seisma jääma ja seetõttu olid nad heaks märklauaks punalätlastele. Soomusrong nr. 2 saigi 2 korda pihta, üks tabamus läks vedurile. Suri vedurijuht Villmann. Kapten partsi käsul tuli kohale rong nr
See omas tolle aja kohta ülimoodsat tehnikat ja ruume. Meierei oli ka kõige esimene tulunduslik ühisettevõte Elvas. Teine suurem asutis oli siin Elva aleviperioodi keskel Petersoni kudumistöökoda, mis varustas enda toodetega peamiselt Tartut. Lisaks tegutsesid Elvas Sepa riidevärvimis- ja vanutamiskoda, mis täitis ka suuremate linnade tellimusi, tegutses veel ka Kenkmanni limonaaditehas, Blankeni maiustustetöökoda, Partsi tsementbetooni tööstus, millel olid ka väljaspool Elvat osakonnad. Suurematest ettevõtetest vääriks ülesmärkimist ka siin tegutsenud Reinholdi grammofonitehas. Linnas tegutsesid lisaks sellele ka nahaparkimiskojad, puuhoovid, mehhaanikatöökojad, jne. Lisaks nendele tegutsesid veel ka kõiksugused töötoad, mis kuulusid peamiselt käsitöölistele ja kasutasid peamiselt oma peremeeste tööjõudu. Kuigi neil viimastel ettevõtetel puudusid väljavaated edaspidiseks arenemiseks osutusid need ikkagi vajalikuks alevile. Peale