Eesti uusaeg (1710-1900)
Jakobson püüdis eesti asja ajada toetudes
poliitikale ja sotsiaalmajandusele, Hurt aga rääkis rohkem vaimust, haridusest,
kultuurist.
1870-80-ndate vahetust on nimetatud rahvusliku liikumise haripunktiks. 1880. aastal
saadi esimest korda raha sisse enam kui 10 000 rubla aleksandrikooliliikumisse. 1883
üle 14 000 rubla. Liikmeskond ka mitmetes teistel rahvusliku liikumise
organistasioonides suurenes. Seltside tegevus aktiviseerus. EKS liikmeid üle 400
1880. aastaks.
Seltsiliikumise elvanemise juurde kuulus ka liikmeskonna kasv ja tegevuse
aktiviseerumine. Aastatel 1879 ja 1880 peeti järjestikku II ja III laulupidu.
Maakohtades saab sel ajal alguse külaraamatukogude asutamine.
Laulupidude juures tuleb mainida, et millegipärast ei toeta Jakobson neid ülemaalisi
üldlaulupidusid. Ta ei arva nii üksinda, vaid neid on teisigi. Jakobson pakkus välja, et
kohtadel võiks laulupäevi pidada. Jannsen on laulupeo vormi väga kõrgelt hinnanud.
1879 toimus Tartus
annaabi.ee 
