Halliste luha taimkatte muutustest
luhaniidu kooslusetüübis Deschampsia caespitosa (luht-kastevars), Festuca rubra (punane
aruhein), Filipendula ulmaria (harilik angervaks) ja Deschampsia cespitosa (luht-kastevars),
Carex cespitosa (mätastarn), Calamagrostis stricta (püstkastik).
Taimkatte liigirikkuse ja biomassi seoseid niiskustingimuste ja niitmisreziimiga on
detailsemalt esitatud lisas 4. Andmed proovipindala, maapealse biomassi suuruse, liigirikkuse
ja liikide eluvormilise jaotuse kohta niisketes ja märgades koosluse tüüpides on toodud tabelis
5 ja nende näitude statistiline olulisus tabelis 6. Võrsetihedus (m2 kohta), ühevõsupindala ja
ka paindliku suurusega prooviruut ei erinenud statistiliselt oluliselt erinevate
niiskusreziimidega prooviruutudel. Ka maapealse biomassi suurus ei olnud statistiliselt
oluliselt sõltuv niiskustingimustest. Liigifond oli suurem niiskes kasvukohas, kuid 500 võsu