Paremasse homsesse viivad meid paremad inimesed
funktsioneeriks, peaks enamik - vähemalt kaks kolmandikku - inimestest
püüdma paremad olla. Vastasel juhul tallutaks need heatahtlikud ja eelkõige
teistega arvestavad altruistlikumad inimesed julmemate ja võimuahnemate
egoistide poolt lihtsalt jalge alla: egoistid kasutaksid neid oma huvides ära.
Seda taibates pettuksid head inimesed oma tõekspidamistes, kaotaksid oma
optimistliku meele ja lööksid lihtsalt käega. Nad muutuksid kibestunud
eluvihkajateks, pessimistideks või isegi eriti suurteks egoistideks, et maksta
kätte inimestele, kes nende elult mõtte ja värvi võtsid.
Kas on aga võimalik panna kogu inimkonda mõtlema vähem iseendale ja
rohkem teistele? Õpetada inimesi enda õnne kõrval nägema teiste õnnetust?
Panna inimesi oma rikkusi jagama vaesematele ja aitama hädasolijaid alati,
kui see on vähegi nende võimuses?
Kuigi ma pole sinisilmne naiivitar, kes vaataks elu läbi roosade prillide,
loodan ma ikkagi, et on
annaabi.ee 
