Mullateadus
käitub sõelana) mulla omadust pidada kinni oma
poorides tahke aine osakesi, mille läbimõõt on
suurem pooride läbimõõdust.
2) füüsikaline neeldumisvõime- mulla peenimate os
vaba pinnaenergia tagajärjeks, on seotud
pindpinevuse nähtusega. Neelavad gaase ja lahusest
mõne aine terveid molekule.
3) Keemiline n.v. vees lahustunud reakt.
tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub
mulla booridesse ja seotakse seal
4) Bioloogiline n.v.- Bioloogiline aineringe. Mullas
eluvate organismide- kõrgemate taimede ja
mikroorganismide omadus. Tulemuseks on
toitelementide konsentreerumine mullas.
5) Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine
mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela
faasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv,
toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades.
Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna
ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni
muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide seda
suurem on mulla puhverdusvõime
annaabi.ee 
