Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
Kannatanu õigusi ei ole võimalik pärimise teel omandada. Erand: tapmise või mõrva korral on kannatanuks tapetud isiku lähedane, olgugi et ta ei
ole õigushüve vahetu kandja. Tapetu surmaga on tema lähedastele tekitatud moraalset kahju, mille vältimine on eluvastaste süüteokoosseisude
teiseks eesmärgiks. Sellise selgituse kohaselt on tapetu lähedased ehtsad kannatanud KrMS 37 lg 1 mõttes. Kuivõrd Riigikohus ei ole tapetu
lähedasi pidanud õigushüve vahetuks kandjaks, võiks eluvastase süüteo korral erandkorras aktsepteerida ka kannatanu täielikku õigusjärglust.
Seda õigustab asjaolu, et õigushüve vahetu kandja võimatus osaleda menetluses on tingitud vahetult tema vastu toime pandud kuriteost.
Olukorras, kus kannatanu surm ei ole tingitud tema vastu toime pandud kuriteost(nt kannatanu varavastases kuriteos sureb krm-se kestel
õnnetusjuhtumi tagajärjel), puuduks ka vajadus tema õigusjärglaste käsitamiseks kannatanutena.
Haginõuded kriminaalmenetluses
annaabi.ee 
