AINE-JA ENERGIAVAHETUS
6. Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja
võimalikud tekkepõhjused.
Vitamiinid on lisaks toitainetele (valgud, rasvad, lipiidid) ja mineraalainetele organism
talitluses hädavajalikud mikroained, mida organism kasutab oma organism hormoonide
ensüümide kudede proteesiks ja normaalseks talitluseks. Vitamiinid avastati 20.saj
20ndetel aastatel, avastajaks loetakse avastajat nimega Funk. Termin oli kasutusel juba
paarkümmend aastat varem (vita – elu, eluvalk).
Vitamiinid jagunevad kahte suurde rühma. Need on veeslahustuvad ja rasvlahustuvad.
Veeslahustuvad on kõik b-grupi vitamiinid, c-vitamiin. Rasvlahustuvad on a-, d-, e- ja k-
vitamiinid.
Vitamiinid on organismi elutegevuseks vajalikud ained, mis osalevad mitmesugustes
kudede kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides, neid võidakse nim ka
katalüsaatoriteks (kiirendajateks). Vitamiinide avastamise ajalugu saab alguse 19.saj
lõpukümnenditest