Marie Under
rõõmu ja mure kaksikvendlus, elmamuste nägemuslik intensiivsus, tõetunnetys, õnneigatsus.
Luulekogude pealkirjad ,,Hääl varjust" (1927), ,,Rõõm ühest ilusast päevast"(1928),
,,Õnnevarjutus"(1929), ,,Lageda taeva all"(1930), ,,Kivi südamelt"(1925) maskeerivad ta
värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga. Intensiivsetest balladidest (kogust
,,Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja eluvalguse- ja varjupoolte süvenenud
vaatlemiseni. Nõukogude ja Saksa okupatioonideajal väljendas Underi luule rahva
sügavamaid tundeid kogus ,,Mureliku suuga"(1942). Pagulasperioodil Rootsis veetis Under
koos oma abikaasaga Artur Adsoniga elu pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades
kaks luulekogut ,,Sädemed tuhas"(1954) ja ,,Ääremail"(1963), millest viimane sisaldas ka
tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aastate kontekstis on oluline saksa