teadvustamine ja vastavad lepingud õhkupaiskamist 4. Riigiüleste ühenduste areng Schengeni viisaruum 10. Kas kaasaegne maailmasüsteem on pigem uni-, bi- või multipolaarne? Põhjenda. Minu arvates on kaasaegne maailmasüsteem pigem multipolaarne. Mitte ükski riik ei domineeri oma sõjalise, majandusliku või kultuurilise mõjuga. Kõik riigid mõjutavad üksteist, igal eluvaldkonnal on erinevad eeskujud. Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 6
millel on palju paragrahve, lõikeid ja punkte. Sellise seaduse võtab häälteenamusega vastu parlament. Meie president (mujal ülemkoda) kinnitab selle juhul, kui see seadus ei ole vastuolus põhiseaduse e konstitutsiooniga. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) on palju paragrahve, lõikeid ja punkte. Siin on kirjas, millal peab laps kooli minema, millise vanuseni peab ta koolis õppima, kui pikk on tema koolipäev klassiti jm kooli argielu puudutavaid norme. Igal eluvaldkonnal on oma seadus. Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seaduste vundamendiks on 1804. a Prantsusmaal kehtima hakanud nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS (le Code Napoléon). Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadused põhinevad väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil, mida on tabavalt veel nimetatud kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed ettevõtlikele inimestele. Kapitalist on majandusettevõttesse kapitali (raha, vara) investeerija e paigutaja. Esmalt peab keegi kapitali
annaabi.ee 
