Kõrbestumine
kivikõrbed ja savikõrbed. Neist enamlevinud on kivikõrbed ja liivakõrbed. Liigitatakse
veel kuumakõrbeteks ja külmakõrbeteks.
Liivakõrb on elusolendeile kõige soodsam, sest liiv laseb vähestel sademetel endasse
imbuda ning suudab veidigi niiskust säilitada. Kus on niiskust, seal on taimi, kus aga
taimi, seal ka loomi. Seetõttu ongi liivakõrbed kõige liigirikkamad. Savikõrbe tihe pinnas
paakub kuivuses, muutudes nii kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse. Eluvaesed
kivikõrbed paiknevad harilikult mäestike jalameil. Need on tekkinud rabenemise
tulemusel ning on kaetud murenenud kiviklibuga. Lössikõrbed on levinud poorsetest ja
peentest osakestest kujunenud pinnasel - lössil. Küllaldase niiskuse puhul võiksid lössil
areneda väga viljakad mullad. Soolakõrbed tekivad sinna, kus mingil ajal on olnud
tugevasti sademeid või kunstlikku niisutust, siis aga kadunud. Suure auramise tõttu
annaabi.ee 
