Norra kultuur ja majandus
Norralaste usuline
eneseväljendus on suuresti nende eraasi. Enamik inimesi peab usku enda jaoks
tähtsaks, kuid seda ei väljendata aktiivse osalemisega organiseeritud kogukondades.
Kuigi umbes 88% elanikkonnast kuulub Norra riigikirikusse, osaleb ainult 10%
jumalateenistustel või teistel kristlikel kogunemistel sagedamini kui kord kuus. 5,9%
elanikest on mõne muu religioosse kogukonna liikmed, 6,2% aga ei kuulu ühtegi
kogukonda. Suurimad usulised ja eluvaatelised kogukonnad väljaspool Norra Kirikut
on humanistlik liikumine, mida esindab Norra Humanistlik Ühendus (63 000),
islamiusulised (60 000), nelipühilased (45 000), roomakatoliku kirik (40 000 või
rohkemgi), evangeelne luterlik vabakirik (20 000), metodistid (13 000) ja mõned
väiksemad vabakirikud.
Norra kirik on tihedalt seotud ristiusu konservatiivse tõlgenduse ja aktiivse
misjoniliikumisega.
Norra kirikut juhib Norra kuningas koos kõrgeima seadusandliku organi Stortingiga.