Metskits
Ta saba
ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Metskitse
suvekarv on punakas-pruun, talvel on nende karv hallikas.
Metskitse tüvepikkus on 100-150 cm, mass 24-49 kg.
Isasloomad kannavad sarvi. Esimese eluaasta oktoobris
kasvavad tal sarve algmed. 2. Eluaastamärtsis kasvavad uued,
ilma harudeta sarved. Neljandal eluaastal on sokul 3-harulised
sarved, mais-juunis vabanevad need nahast, kuid langevad maha
alles novembris-detsembris. Edaspidi harusid juurde ei kasva,
peale 8.10 eluuasat hakkavad sarved taandarenema.
Ärritunud metskitsed häälitsevad haukuvalt, emased (kitsed) ja
noored sokud hauguvad kestvamalt.
ELUKOHT
Metskits eelistab elukohaks metsaservi, põldudevahelisi
metsatukki, vältides suuri metsi. Seetõttu on nende arvukus
näiteks Alutaguse põlistes metsades madal, kuid samas on nende
arvukus mujal Eesis üsna kõrge. Talvel peab magamisase olema
lumeta.
TOIT
Metskits on taimetoiduline. Suvel sööb puude-põõsastelehti,
rohttaimi ja peenemaid oksi