Hando Runnel
Kirjanduslikest arhetüüpidest toituvat luulet sisaldab ,,Kiikajon ja kaalepuu"(1991).
,,Laulud eestiaegsetele meestele"(LR 1988) on tervikuna rahvusliku enesetunde
poeesia, mida juhib vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu ,,Oli kevad, oli
suvi"(1992) näitab autori muutumist lüürilisemaks ning enesekesksemaks.
H. Runneli poeetikavõrgustik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise
rahvalaulu ja kunstluule võimalusi vormist kuni elutundeni originaalseks rahvalikkuse
ja laululisuse sulamiks. H. Runneli luulel oli tihti poliitiline tähendus ning see oli
varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane.
H. Runnel on koostanud ,,Valmiku eesti põrandaalust luulet"(Stocholm 1983).
H. Runneli luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal.
· Värsi- ja stroofikordused;
· Refrään;
· Alg- ja lõppriim;
· Taotuslik vemmalvärss
Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud.
annaabi.ee 
