Vägi eestlaste muistses maailmapildis
Kui kalamees oli kinni püüdnud mõne tavalisest kalast erineva, ülisuure või mõne
haruldase tunnusmärgiga kala, oli parem see otsekohe tagasi vette lasta. Selliseid kalu peeti
veekogu haldjaiks ning sellise püüdmine võis kaasa tuua tormi, võis sattuda uppumisohtu
või tabas mõni muu õnnetus. Vetevalla üleloomulike valitsejatega pidi inimene veelgi
ettevaatlikumalt ümber käima kui vastavate metsaolevustega, sest oli ju veel väga kardetav
ning suur vägi ja võim.
Eestis elutsevaist kaladest olevat suurim vägi havil. Hooaja esimesel püütud havil rebiti
pea otsast ning selle verega määriti kalavõrku, mis tagavat hiljem rohke kalasaagi.
Rannarahvale, kes oma elatuse sai suurel määral merest, merekalastusest ja kohati ka
hülgepüügist, on meri olnud iseenesest jumalik ja vägev kujuta ja kehata jumalus. Merd,
oma lõpmatus avaruses ja mõõtmatus sügavuses, on nimetatud kas merejumalaks või
enamasti mere-emaks.
annaabi.ee 
