Nibelungide laul
Kaks kotkast tapsid selle. Ta arvas aimavat,
et tollest unepainest ei juhtuda saaks halvemat.
Ta emale siis rääkis, mis unes kangastund,
sest ise seletada ta veel ei mõistnud und.
"Too haugas märks meest üht, kes õilis on ja hea.
Ja hoidku teda jumal, sest muidu sa ta kaotad pea."
"Miks lausuma pead ema, nüüd mulle mehest just?
Ei taha iial tunda ma mehe armastust.
Pean vagalt elutsemma, mu kuni võtab surm,
siis pääsen piinast mille toob kaasa arm ja eluhurm."
Kuid Ute vastas talle: "Nii ära tõota laps!
Ma tahan, et maailm ju sind ikka rõõmustaks -
see sünnib peiuarmust. Sust hüva naine saaks.
Ja annaks jumal, sindki et tubli rüütel paimendaks!"
"Need jutud," lausus neiu, "las jääda emake,
saab naiste elu nähes ka selgeks endale,
et armuõnne tasuks on lõpuks vaev ja rist.
annaabi.ee 
