Fotoajaloo piletid
kujutisest. Esmakordselt mainiti seda 5. sajandil e.Kr. Vana-Hiinas, ent kujutiste peegeldumist läbi väikeste aukude täheldas ka
näiteks Aristoteles. Juba 1550. aastal paigutati camera obscura avasse objektiiv, mis muutis kujutise selgemaks ja teravamaks,
teravussügavuse kontrollimiseks lisati 1568. aastal diafragma. Paar sajandit hiljem keerati kujutis õigeks peegli abil.
Täiustatud camera obscurat sai kasutada joonistamisel, loomaks äärmiselt elutruusid kujutisi ja selle abi on kasutanud näiteks
sellised suurmeistrid nagu Jan Vermeer ja Canaletto. Seega on üsnagi märkimisväärne asjaolu, et juba 17. sajandiks oli olemas
fotograafia jaoks vajalik tehnoloogia: camera obscura koos objektiivi, avamehhanismi, liikuva peegli ja mattklaasiga. Kujutise
jäädvustamist takistasid vaid piiratud teadmised keemia valdkonnast vahend, illustreerimiseks.
Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama)
annaabi.ee 
