uurimustest ei paista see kusagil välja selgemini, kui tema inimkea alastes töödes. Teda huvitas inimese keha, kuidas kehas lihased, luud ja organid töötavad. Ainus viis selle teada saamiseks oli inimesi lahata. Oma arvestuse kohaselt lahkas ta rohkem kui 30 inimest ja erinevates vanustes nii naise kui mehe surnukeha. Ta tahtis teada kõike, kuidas inimese keha töötab, lihased, silmad, kopsud, veri soontes liikumas. Kuna ta suutis inimese keha paremini mõista, siis olid ka ta maalid elutruumad. Lahkamine oli ebaseaduslik ja Leonardo tegi seda salaja. Ta joonistas kõik uuringud ja teada saanud asjad üles. Jätkates uuringuid soovis ta lähendada selle, mida ta nimetas´´suureks müsteeriumiks´´. Ta lootis lahendada inimelu mõtte. Ta tahtis paljastada hinge, kuid ajapikku mõistis, et see on võimatu ülesanne(Phillips 2006: 54-55). Kuulsad teosed ´´Mona Lisa´´ Aeglase kunstnikuna kulus Leonardol´´Mona Lisa´´ maalimiseks 4 aastat
******* Pieter Huys oli flaami renessansiaja maalikunstnik. Ta kuulus kunstnike perekonda, kus nii tema kui ta vend Frans Huys (u 1522 � u 1562) t��tasid m�lemad graveerijate- na tr�kkal Hieronymus Cocki juures ja ka tollase tuntud kirjastaja Christoph Plantini ettev�ttes. 1545. aastal sai Huysist Antwerpenis P�ha Luuka gildi meister, kelle stiili ja teemavalikut m�jutas enim Hieronymus Bosch (u 1450 � 1516). Huysi kujutised on aga elutruumad ning loodud j�ulisemate v�rvidega. Praegu on teadaolevalt s�ilinud ainult neli Huysi signeeritud ja dateeritud t��d. Ilmalik motiiv �Torupillimees� aastast 1571, mis asub Staatliche Museumis Berliinis Saksamaal ja kolm re- ligioosset teost Hieronymus Boschi stiilis: �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1547, Mus�e du Lou- vre, Pariis, Prantsusmaa; �P�rgu�, 1570, Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; �P�ha Antoniuse ahvatlus�, 1577, Museum
annaabi.ee 
