Tarbimisühiskond- hea või halb? Tarbimine paistab olema hädavajalik tegevus tänapäeva ühiskonnas. Inimestel on pidevalt vaja midagi uut muretseda: uusi sokke, elutoale uut tapeeti või lõõgastavat reisi soojale maale. Kas pidev ostmine ja raharaiskamine tuleb pigem kahjuks või kasuks? Kas tarbimisühiskond on hea või halb? Aastaid tagasi polnud Eestis võimalik osta kõike mida hing ihaldas. Kaupa oli piiratud koguses ja valik üsna kesine võrreldes mitte sotsialistlike rikidega. Informatsiooni hankimine oli range kontrolli all ning rahvas ei olnud teadlik mujal maailmas toimuvast. Lihtrahva teadmised moest ja välisriikide kultuurist
tegi, tuli silma ette köögi kapid, kus peal oli veekeetja, väikene laud, millel oli juba teekann ning teekotikesed sees ja loomulikult ka pesumasin. Magamistoaga sama lugu, voodi ning suur riidekapp nagu igal teisel inimesel. Ruumi järgi sai juba otsustada, et seal majas elavad rikkad, seintel kallis lilleline tapeet, kahekorruseline maja, pererahval, Ericul ja tema naisel olid kallid riided. Lavakujundus aitab kaasa teksti mõistmisele nii, et tänu sellele elutoale sai juba etenduse alguses aru, et seal elavad rikkad inimesed. Kuna lavakujundus oli selline, mille järgi võis arvata, et selles majas on väga palju ruume, oligi mõistlik, et teisel korrusel elavad üürnikud, mis muidugi ei pidanud väga paika, ainult Norman oli üürnik. Mulle meeldis see, et kõik tähtsamad sisekujunduse elemendid olid siiski elutoas, näiteks see uksepeal olev kapp, kust Linda võttis pappkasti, milles olid naiste riided,
annaabi.ee 
