Paljunemine, areng, geneetika
selgrootutel. Kõrgem tase selgroogsetest farmikalkunid. Imetajatel partenogeneesi pole.
Mesilased: tabel. Partenogeneesi tagajärjel võivad tekkida ka diploidsed isendid arenema
hakkab munarakk, mis on läbinud ühe meiootilise jagunemise. Munarakk ühineb polotsüüdiga
ja tekib diploidne sügoot pseudoviljastumine kõrbesisalikel. Umbes 20 liiki kõrbesisalikke
mis eksisteerivad vaid emastena.
Bioloogiline tähtsus: partenogenees on levinud äärmuslikes elutingimutses, kus asustus on
hõre ja vastassoo partneri kohtamine on ebatõenäoline kõrbed, kõrgmäestikud.
Võimaldab energia kokkuhoidu. Tagab isendite masspaljunemise suvised lehetäid.
Ühiselulistel putukatel võimaldab partenogenees kindlaid rollijaotusi. Mesilased, herilased,
sipelgad.
2) günogenees. Toimub viljastumine, kuid sperm vaid aktiveerib munarakku ja genoomide
ühinemist ei toimu. Selline paljunemisviis esineb eestis hõbekogral. Isaseid hõbekokre on
annaabi.ee 
