Oswald Spengler
otsis mitte mõisteid ja seadusi, vaid ajaloo toimumise põhivorme. Käsitles
kaheksat tsivilisatsiooni, mida nimetas suurteks kultuurideks. Võrdles neid
looduse ja organismidega, mille elukäigule on omane kasv, õitseng, närbumine ja
surm. (Lapseiga, noorus, keskiga ja vanadus.) Huvipakkuvaks on ka ta teooria
kultuuri algsümbolist kui arusaamast ruumist, mille järgi muu kultuuris olevat
vaid selle väljendus. Suurtele kultuuridele olevat omaseks nende eluead. Kogu
eluterviku keskmiseks pikkuseks leidis olevat poolteist tuhat aastat.
Kevad
Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu.
Suurmeesteks romantilised sangarid, mitte arvestavad teoinimesed. Loomis- ja
kangelaslood. Asjalik tõestus pole veel tõe mõõdupuuks. Kunst isikupäratu ja
seotud religiooniga. Poliitikas liidriks preestrid ja tekkiv aadel. Erinevus maa ja
linna vahel ei paista silma.
Suvi
Küpsus teadlikkusena oma võimalustest