vaid valim tuleb koostada tegelikkuse väga erinevatest kogumitest, nagu sotsiaalsed situatsioonid, milles uuritavad asuvad või etnograafiliste objektide kogumitest jne See viib otsese vajaduseni näha ja eristada tegelikkuse erinevaid tasandeid. Kvalitatiivse uurimuse valimivõtu tasandid Kvalitatiivse valimi koostamise hõlbustamiseks tuleks tegelikkus liigendada erinevateks üldkogumiteks. Väga üldiselt liigendades võib välja tuua meid ümbritsevas elutegelikkuses 4 põhilist üldkogumit: 1. Materjalid 2. Indiviidid 3. Ühiskondlikud fenomenid 4. Ühiskondlikud struktuurid 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Iga üldkogumi moodustavad mingi ühistunnusega nähtused või objektid. Materjalide kogum hõlmab näiteks kõik etnograafilised esemed, dokumendid, pildid, andmekogud jne. Indiviidide kogum hõlmab inimesi ja nende sisemisi nähtusi
Valdavalt ei ole praktiline tarkus õpetatav; see on nii kaasasündinud kui praktikas kogemustega omandatav. Vaatamata sellele, et Aristoteles seob eetilised voorused praktilise mõtlemisega, ei tähenda vooruse adapteerimine iga uue olukorra nõuetega relativismi, st ükskõik millise käitumise, mis võib vaid hetkekasu tuua, eetilist õigustamist. Voorusliku isiku tuum ju säilib, peab säilima. Voorus Aristotelese järgi on elutegelikkuses olemas, seda ei pea teoreetilise mõtlemise, ideede kaemise kaudu, nagu Platoni puhul, inimeste ja ühiskonna ellu sisse tooma. Eetilised voorused on püsivad eluhoiakud, mida inimene kujundab endas kiituse ja laituse, eeskuju ja jäljendamise, kasvatuse ja harjumuse kaudu. Polise tüpoloogia. Nagu eespool öeldud, valmis Aristotelese Lykeionis uurimus, milles analüüsiti 158 tol ajal teada olnud kreeka linnriigi elukorraldust. Selles koondatakse
annaabi.ee 
