Tõde ja Õigus II Terve tekst
Elav, see ei lase end õieti tundma õppida, see põgeneb. Mina näiteks lähen minema, mind ei
saa tundma õppida, aga Puskin ei lähe, enam ei lähe. See ongi, millest härra Maurus aru ei saa
ja sellepärast ei mõista ta mind ega Puskinit, mitte kumbagi. Ka teie kui noor inimene ei mõista
õieti mind ega Puskinit, sest teie ei oska õiget vahet teha elava ja surnu vahel. Aga kord tuleb
aeg ja siis ütlete teie: Aleksander Matvejevits Slopasev polnud ainult venekeeleõpetaja, vaid ka
suur eluteejuhataja. Sest pole midagi, et ta mõnikord jõi, peaasi, tal oli selge aru. Et õpetaja
joob, see pole suur häda; õpilane peab kaine olema, sest õppida on raskem kui õpetada.
Õpetada võib ka siis, kui ise aru ei saa, aga õppides peab tingimata aru saama, muidu pole
võimalik..."
Nii kõrgelt käisid Puskini sünnipäeva eellained Slopasevi erutatud vaimus.
Tema erutus näis infitseerivat ka õpilasi mitte ühes vaid mitmes klassis. Käis agar ettevalmistus
mingisuguse saladuskatte all