Kuigi 20 tavalisema aminohappe keskmine molekulmass on 138 ühikut, esinevad valkudes enamasti väiksemad aminohapped, mille osakaale arvestades on valkude keskmise aminohappe molekulmass 128 ühikut, ning kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub veemolekul (M=18 g/mol), taandub keskmine aminohappe molekulmass 110-le. Lämmastiku ringe · On kaks põhiallikat: 1)lämmastiku sidumine, eluta loodusest elutasse 2) lämmastiku vabanemine, üleminek uuesti atmosfääro · Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. · Põhiline osa (umbes 78%) maakera atmosfäärist koosneb lämmastikust. Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist
Eluta loodusest loodusesse: Litosfäärist: vulkaaniline aktiivsus ja vete uhuv tegevus. Atmosfäärist seotakse inertne N2: mikroorganismide (nt mügarbakterid) poolt ammooniumioonina orgaanilise aine koosseisus; abiootiliste tegurite (nagu kosmiline kiirgus, langevad meteoriidid, välgulahenduse mõjul ammoniaagina maapeale) 5-20 kg N/ha aastat; inimese poolt: 1. Tahtlikult – väetiste tootmine, liblikõieliste kultiveerimine; 2. Tahtmatult – sisepõlemismootorite töö käigus. Tagasi elutasse: N vabaneb tagasi atmosfääri bakteriaalsel denitrifikatsiooni; ammoniaagi lendumisel põllumajandusest (sõnnikust, virtsast); vulkaanide tegevusel. Nitrifikatsioon – ammoniaagi oksüdeerumine bakterite toimel nitritini ja nitraadini. Nitrifikatsioon toimub peamiselt mullas, tekivad vees hästi lahustuvad soolad, mis võivad muldadest välja uhtuda. Denitrifikatsioon – nitraadi ja nitriti gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess, mis toimub läbi mitme vaheetapi