Haavast valmistati künasid, kaste, karpe, pudeleid, haava okstest tehti jahiloomade püüniseid. Õhukesest (7–12 mm) haavalauast painutati viljatuulamissarjade ja sõelte kered. Haavast tehti ka pulmatseremoonias tähtsal kohal olnud veime- ehk annivakad, mis olid kaanega suletavad ja põletuskirjadega rikkalikult kaunistatud. Samal viisil valmistati ka kohvrite eelkäijad, tugevasti rautatud ja lukustatavad reisivakad [18]. Haaba hinnatakse tänapäevalgi mitmesuguste elutarbeliste esemete toormaterjalina. Haavapuit on hele ega anna lisamaitset, mistõttu sobib puulusikate ja puunõude, taarakastide ja -tünnide valmistamiseks. Kergesti värvitavatest haavalaastudest tehakse mitmesuguseid punutisi. Palju on kasutatud haavalaaste ka pakkematerjaliks kergesti purunevate esemete (klaasnõud, portselan) transportimisel. Vanad rahvapärased suusad (Põhja-Eestis suksed) valmistati enamasti haavatüvest lõhestatud laudadest
viljakus. 38. Piimajõudluse mõiste ja mõõtmine jõudluseks nimetatakse loomde võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus kvaliteetseid loomakasvatussaadusi või veojõudu. jõudlus on loomakasvatuse toodang ehk tulemus. hinnatakse toodangu mahtu ehk kvantiteeti ja väärtust ehk kvaliteeti. kogutoodangu mahu suurendamine ja kvaliteedi parandamine on rahvamajandusliku tähtsusega et paremini rahuldada elanikkonna vajadusi toiduanete, elutarbeliste esemeta ja muu vajaliku järele. mõõdab jõudluskontrollikeskus, kes kogub kontroll-lüpside piima näidised ja siis teostab mõõtmised. kontroll- lüpsid kord kuus: piima-,rasva- ja valgukogus; rasva-, valgu- ja laktoosisisaldus. Kvaliteet: somaatiliste rakkude arv, bakterite arv, ammoniaagisisaldus. Kontrollperiood: minimaalselt 3 kontroll-lüpsi, 305 päeva jõudlus, aasta jõudlus, eluajajõudlus. 39. Lehma piimajõudlus