looduslikud kandjad ning kelle populatsioonis marutaud levib püsivalt põhjustades haigusprotsessi katkematuse. Kuidas toimub rebaste ja kährikute suukaudne vaktsineerimine? Rebaste ja kährikkoerte suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mis koosnevad kalajahul baseeruvast peibutusosast ja selle sisse peidetud kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Selliseid vaktsiinipalasid külvatakse õhust lennukite abil sagedusega 20 sööta /km ² kohta. Külvamist ei teostata linnade, asulate j.t. tihedalt inimeste poolt asustatud alade kohal, samuti veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagatud oleks piisav nähtavus maapinnale. Külvamist viiakse läbi kaks korda aastas kevadel mais-juunis ning sügisel septembris
saavutatud null marutaudi juhtumit kahe aasta jooksul. Kui jääb alles mõni nakatunud isend, on mõne aasta pärast näha plahvatuslikku marutaudijuhtude tõusu. Marutaudivabaduse on praeguseks saavutanud Soome, Holland, Prantsusmaa, Itaalia jt. Eestis alustati metsloomade vaktsineerimist aastal 2005. Alates vaktsineerimise algusest on näha häid tulemusi. (Kuulo Kutsar ja Marjana Laine) 3.1 Vaktsiini külvamine Vaktsiinipalad, mis koosnevad kalajahust ja kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Vaktsiinipalad külvatakse lennukist/helikopterist. Ühe ruutkilomeetri kohta visatakse alla kakskümmend sööta. Külvamist ei toimu inimeste poolt tihedalt asustatud paikade juures(linnad, külad, asulad), samuti ka veekogude kohal. Külvamine toimub kaks korda aastas- kevadel ja sügisel, et tagada kõikide loomade vaktsineerimine. · Vaktsiini pala leidmisel tuleb jätta see puutumata · Kui vaktsiinipala on kohas, kust võivad selle leida lapsed, tuleb see kummikindaid
annaabi.ee 
