Jõevähk
marjaterade kesta ja köidikute jäänused. Nädalavanuselt hakkavad nad juba sööma
vetikaid, seenehüüfe ja samblaid. Esimese kestamise eel otsitakse rohkem loomset toitu:
vesikirbulisi, putukavastseid, vesilestalisi jms. Pärast kestamist saavad noortest vähkidest
taas põhiliselt taimtoidulised: kuni suve lõpuni söövad nad sammalt, pehmeid taimelehti ja
nende poolkõdunenud osi, rohevetikaid, seenehüüfe ja vähesel määral ka väikseid loomi.
Taimne toit on ülekaalus kuni neljanda elusuveni, loomne toit katab sel ajal vaid neljandiku
vajadustest. Kui nooremad vähid otsivad eelkõige pehmemat toitu veesamblaid ja
poolkõdunenud taimi , siis vanemaks saades hakatakse rohkem lugu pidama vees
kasvavatest õistaimedest, eeskätt tarnadest ja kalmusest. Mida vanem vähk, seda enam
6
1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 )
otsib ta loomset toitu.
annaabi.ee 
