Koelmuteks on kõva põhjaga, 2-3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. See toimub tavaliselt päikesetõusul. Paar ujub kudemisplatsil 1-2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Vastsed kooruvad 7-10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Eluiga Koha elab umbes 10-20 aastaseks. Suguküpseks saab ta 5-aastaselt. Huvitavat Eestis püütud rekordkoha 1975. aastal Võrtsjärvest kaalus 14,25 kg ning oli 90 cm pikk. Huvitav on märkida, et toidu seedimise kiirus (järelikult ka kasvukiirus) on seotud veetemperatuuriga .Et võtta kaalus juurde 1 kilogramm, peab täiskasvanud koha neelama pisut üle viie kilo teisi kalu. Kasutatud kirjandus:
tähelepandamatu tegevus. Peale kudemist emane koha lahkub, isase osaks jääb aga lõimetishoole: ta valvab arenevat marja kuni vastsete koorumiseni. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Omapead jäetud mari on määratud hukkumisele - see kas süüakse ära või läheb hallitama ja kattub mudaga. Vastsed kooruvad 7...10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Koha on hinnatud püügikala maitsva liha ja kiire kasvu pärast. Täiskasvanud kala pikkus võib ulatuda rohkem kui poole meetrini ja kaal ligi 5 kiloni. Kohavarud on Eestis kahanenud intensiivse püügi tõttu. Kahjuks on koha suhteliselt tuim kala, kes on kergesti püütav. Ta laseb end vabalt õngega kuivale tõmmata, avaldamata mingit vastupanu.
· Meie kohalik delikatess on homaari talupoeglik noorem vend. · Eestis on jõevähk levinud paljudes veekogudes üle mandri ja saarte, kuid enamikus neist on vähearvukas. · Kõige tugevamad populatsioonid on Saaremaal, kus vähikatk varasemalt polnud jõudnud. · Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid, nagu ojad, jõed ja järved. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalaineterikastes veekogudes. · Jõevähi toit sõltub elueast. Näiteks esimesel elusuvel toituvad nad peaasjalikult plankteritest. · Jõevähk (eriti tema liha) on hinnatud kulinaariatoode. · Enamik magusat liha paikneb sabas ja sõrgades. · Hooajalist vähki tuleks nautida keetes vähiliha rohke värske tilliga maitsestatud puljongis. 4 · Vähi koorik muutub keetes rohelisest punakaks. Krabi
annaabi.ee 
