Platon Phaidon
vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende
vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks
on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja
uuestielustumine. Järelikult on elavad sündinud surnuist ning surnud elavatest, et see nii oleks
peavad surnute hinged kuskil olema, et tagasi sündida. Kui surnud ei elustuks peale surma,
siis oleks paratamatu, et kõik on lõpuks surnud ja elamist enam poleks. Ka siis kui elavad
sünniksid muust kui surnutest, sest poleks mingit abivahendit, et kõik ei hävineks surnud
olemisse. Niisiis on olemas surnutel hinged ja surnuist taaselustuvad ja sünnivad elavad.
Sokrates tõestas hinge olemasolu ka meenutamisega seoses. Kui keegi midagi meenutab, peab
ta seda kunagi varem teadnud/näinud olema. Mingi asja nägemine võib meelde tuletada asja