Keemilised elemendid ja nende tekkelugu
täidetud kupli all vaid 15 minutit.
Priestley tööd viis lõpule prantsuse teadlane Antoine
Laurent de Lavoisier, kes kordas inglise teadlase katseid
elavhõbedaga, muutes selle tagiks (elavhõbeoksiidiks).
Ülejäänud õhk põlemist ega hingamist ei soodustanud. Oksiidi
kuumutamisel eraldus seesama õhu hulk, mis ülejäänuga
segunedes moodustas esialgse õhu. Siit järeldas Lavoisier, et
õhk koosneb nn. puhtast ehk elustavast õhust ja lämmatavast
õhust. See nn. eluõhk sai hiljem nimetuse oxygenium (oxys -
hapu ja gennao - sünnitan) ehk hapnik. Hapniku sümboliks on
O.
1827.a. sai välja paistev saksa keemik, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei
olnud kunagi näinud. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis
peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena
jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845.a