Kalevipoeg eessõna + I-V osa kokkuvõte
puhkama läheb. Ümbritsev rahu uinutab ta sügavalt magama. Peale seda läheb ta taas eite otsima.
Viimaks silmab ta mäeharjalt orgu, orus Tuuslari talu ja peremeest puude varjus puhkamas.
Kalevipoeg tõmbab noore tamme juurtega tükis maast, laastab oksad küljest, et tugeva vembla saab,
millega edasi läheb, maapind sammude all vankumas. Ehmudes ülesärganud tuuslar leiab vaevalt
aega pihutäie udusulgi põuest võtta ja nõiasõnul elustatuna lendama puhuda: suled,
tuuletiivulläbistikku keereldes, moondavad endid raudriides sõjameesteks, jala- ja ratsavägi langeb
kangele mehele peale. Lühikese ajaga nuiab tema need oma vemblaga maha, et mitte üksainuski
eluga ei pääse. Võidetud tuuslar tunnistab koledale vaenlasele oma süüd, kuidas ta lese röövinud,
aga Irumäele ära kaotanud. Kalevipoeg arvab tema jutu valeks ja lööb ta maha; hakkab siis ema
otsima, nuusib õues ja toas kõik nurgad läbi, aga ei leia kuskilt