Goethe - Noore Wertheri kannatused
kiusaja, kes jälitab mind igal sammul. Kui ma muidu vaatasin kalju otsast üle jõe kuni
mäekinkudeni ulatuvat viljakat orgu, nähes kõike enda ümber idanemas ning pakatamas, kui
silmitsesin jalalt kuni harjani kõrgeid, tihedate puudega kaetud mägesid, vaheldusrikkalt
käänulisi orge meeldivaimate metsade varjus ja tasast oja sahiseva roostikuga kallaste vahel,
peegeldamas ehmelisi pilvi, mida mahe õhutuul taeva all hõljutas, kui siis kuulsin linde enda
ümber metsa elustamas ja kui punava eha taustal surus musttuhat sääske ning päikese viimane
värelev pilk virgutas sumiseva putuka rohust lendu, sirin ning sagin ümberringi juhtis mu
tähelepanu maakamarale ja samblik, mis mu karmilt kaljult oma toidust nõutab, ning liivatee,
mis lahjal põndakul ta nõlvu lillatab, mu silmad avasid looduse püha elujõu nägemiseks, -
kuidas ma kõik need muljed oma sooja südamesse ahmisin ja ennast selles ülevoolavas