SEAKASVATUS teemad
lihaproduktiivsusega, kuid hästi kohanenud kohalike söötmis-pidamis-tingimustega. Kohalikud sead
ei rahuldanud talumeeste sel ajal üha kasvavaid nõudmisi sealiha tootmisel. 19. saj. alguses hakati
Taanimaale sisse tooma sigu Saksamaalt, Inglismaalt, Portugalist, Hispaaniast, Indiast, Hiinast jm.
Suurenes sigade arv ja paranesid nende produktiivsus-omadused. Seakasvatus hakkas jõudsasti
edenema. Juba 1850. aastal eksportis Taani Hamburgi ja teistesse Põhja-Saksamaa sadamatesse 2000
elussiga ja 900 tonni sealiha. 19. sajandi II poolel algas plaanipärane aretustöö, et välja kujundada
tõug, mis vastaks nii Saksa kui ka Inglise turu nõuetele. Pika ajajooksul oli põhiliseks Saksa turg,
kus maksti kõrget hinda 120-150 kg kehamassiga noorte nuumatud sigade eest. Peale selle müüdi
peekonisigu Inglismaale ning rasvasigu Rootsi, Norrasse ja Põhja-Aafrikasse. Müügisigade saamiseks
ristati taani kohalikke sigu inglise berksiri ja keskmise valgega. Seakasvatuse arengut soodustas
annaabi.ee 
