INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
bioloogiliseks ehitusmaterjaliks elunditele. Rakud on mikroskoopilised struktuurid, nende
suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning raku elu- ja töötsüklist.
2.1. Raku ehitus
Iga rakk on eristunud raku membraaniks, tsütoplasmaks ja tuumaks.
Raku membraan on submikroskoopilise ehitusega kolmekihiline kile, mis on
poolläbilaskev ja reguleerib raku ja selle väliskeskkonna vahelist ainevahetust.
Tsütoplasma on heterogeenne (erisugune, eritekkeline) elusollus, mis sisaldab peale
põhiplasma ka mitmesuguseid raku funktsionaalseid osakesi- raku organelle.
Raku tuum asetseb raku keskosas ja kujutab endast enamasti kerajat moodustist. Tuumas
saab eristada membraani, kromosoome, tuumakesi ja tuumaplasmat. Tuum on
ümbritsetud poolläbilaskva membraaniga. Tuumas asuvad ka kromosoomid.
Kromosoomides omakorda asuvad pärilikkusetegurid ehk geenid. Geenid koosnevad
10
annaabi.ee 
