vana uuega. Kuid küsimus on selles, kuhu panna vana. Mitmed arenenud riigid kasutavad arengumaade riike prügilatena, kuna seal pole nii rangeid keskkonnakaitseseadusi. Näiteks iga kuu viiakse lääneriikidest Nigeeriasse 2500 tonni elektroonikajäätmeid. See on paratamatus, et prügi tekib, kuid kas on õiglane lasta teistel oma musta pesu pesta, sellega pole mina küll nõus. Maa pakub meile, kõigile elusolevustele, kaitset, elupaika ja toitu. Inimesed on ainsad, kes ei oska seda hinnata, seda näitavad nende teod. Ma usun, et me saaks lihtsalt hakkama ilma uhke mööbli, vägeva auto, suure maja ja hunniku riieteta. Mida vähem me tarbime, seda vähem me piiname Maad. Ma arvan, et meil tuleks rohkem rõhku pöörata oma praegustele tegudele, sest neil, olgu need siis positiivsed või negatiivsed, on suur mõju Maale, selle elustikule ja meie järgnevatele põlvedele.
Lapses aga elab see rõõm loodusest edasi, mida ta ka tagasihoidmatult väljendab, joostes ja hüpates rohelisel murul või lillede kesksel aasal. Selle läbi omab loodusõpetus ka sotsiaalseid väärtusi, mida meie kasutamata jätta ei tohiks elurõõmsa ja elujõulise noorsoo kasvatamisel. (samas, 2004.) Looduse armastus juhib meid ka looduskaitse mõttele: meie ei luba rikkuda ja asjata hävitada seda, mis meile armas, veel vähem võime endal lubada elusolevustele valu teha, küll aga tunneme neile kaasa ja tahame nende eest hoolitseda. Kaastunne ja teiste eest hoolitsemine on kõlbelised väärtused, mida inimeses kõrgelt hindame ja seega noortes arendama peame. (samas, 2004.) 9 3. J. KÄIS’I ÜLDÕPETUSE RAKENDAMINE TÄNAPÄEVA ALUS- HARIDUSES Johannes Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid,
annaabi.ee 
