Haridus Eesti kultuuris
olid väga tähtsal kohal. Luulelooming oli suuline, kuna ei teata, et eestlased oleks kirja
kasutanud. Kirja algne tähendus on hoopis muster, kaunistus. Luule tähtsaim erivorm oli
regivärsiline rahvalaul.
Vanapagan oli kurjuse kehastus.
Sepp = maag. Tuli, vesi ja raud ei ole mitte kui tööriistad vaid tapariistad.
Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat
kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti
elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga
seostatud.
Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti
Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi
naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut.
2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum)
KATOLIKUAEG
XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid
annaabi.ee 
