muudetud 25% maailma rohumaadest ja 30% metsadest. Troopilised metsad katavad kunagise 14% asemel vaid 6% meie maismaast. Neis metsades on aga varjul 60-80% kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest. Troopilisi metsi ohustavad väikepõllumajandus, raie, karjamaade loomine ja suuremahuline maaharimine. Näiteks Malaisias on viimase 180 aastaga hävitatud 95% looduslikest elupaikadest ja see on põhjustanud katastroofilise hulga väljasuremisi. (McGavin, 2006) Elusmaailmale on tõsiseid probleeme tekitanud keemiatööstus, kus tekib palju jääkaineid ja püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Kui need leiavad tee keskkonda, kanduvad mürgid toiduga loomalt loomale ja kontsentreeruvad toiduahela tipus olevate kiskjate organismis. Inimkudedest on leitud ligi 300 sellise kemikaali jälgi, kusjuures ühtki neist kemikaalidest sada aastat tagasi veel ei esinenud. Siit näeme, et inimtegevuse eest pole kaitsetud mitte ainult loomad, vaid ka inimesed ise. (McGavin, 2006)
Viimase 10 000 aastaga on maha raiutud enam kui kolmandik maailma kunagisest metsarikkusest, ja see protsess jätkub. On vaja rajada üha uusi karjafarme ja tulutoovate taimede istandusi. Kui puud on maha raiutud, hakkavad tuul ja vihm mulda tasapisi ära uhtuma ja see toob lõpuks kaasa kõrbestumise. Ümbritseva keskkonna muutmine andis inimesele võimaluse plahvatuslikult paljuneda, ent see viis olemasolevate ressursside ületarbimiseni. (George McGavin,2006,lk 36,37) 8 Keemiatööstus Elusmaailmale on tõsiseid probleeme tekitanud keemiatööstus. Seal toodetakse sadu keemilisi ühendeid, tekib ka palju jääkaineid ja püsivaid orgaanilisi saateaineid. Ka need leiavad tee keskkonda, kanduvad mürgid toiduga loomalt loomale ja kontsentreeruvad toiduahela tipus olevate kiskjate organismis. (George McGavin,2006,lk 43) Kalapüük Neid liike, mida ei ole kodustatud ega kultuuristutatud, tuleb püüda või korjata metsikust loodusest
annaabi.ee 
