Sooteadus
Seetõttu on kuivendamata lodumetsades sookase ja sanglepa
toitereziim küllalt hea ja nad moodustavad seal keskmise tootlikkusega puistuid. Sanglepikute
boniteet kõigub tavaliselt II...III klassi piirides, sookaasikutel III...IV klassi piirides.
Lodumetsades leidub ka arukaske, harilikku kaske ja saart, mis pärast kuivendamist võivad
kohati kujuneda enamuspuuliigiks ja moodustada puistuid.
Alustaimestik on liigirikas.
Raiestike eluskate on väga lopsakas. Suureneb sookastiku, metskõrkja, tarnade, luht-
kastevarre jt liikide osatähtsus. Metsauuenemine toimub peamiselt vegetatiivsel teel sanglepa ja
sookasega.
Lodu osatähtsus on viimastel aastakümnetel kuivendamise tagajärjel vähenenud. Kui ligi 30
aastat tagasi oli riigimetsafondis vastav näitaja 24000 ha ja umbes 1/3 lodumetsadest kuivendatud
(Kollist, 1972), siis tänapäeval on lodu kasvukohatüübi pindala riigimetsas ligikaudu 9300 ha. Kuid
annaabi.ee 
