"eluskarv" - 1 õppematerjal

Referaat rind- ja põimlause

teiseni, napsas võrse siit, murdis teise sealt. Iial ei püganud põder pajusid või noori haabu päris nudiks. Ta justkui mõistis, et kui ta tahab järgmisel talvel siia tagasi tulla, peab pügamistöös mõõdukas olema. Metsale vajuv videvik leidis põdrapulli kändude vahel lumel lesimas. Läbi terve talve ei vaevunud põder endale paremat voodit tegema: ei lund kõhu alt ära kraapima, ei oksi madratsiks murdma. Põdra karmiharjalise pealiskarva all oli pehme ja soe eluskarv. See hoidis põdra suure keha ka lumelohus sooja. Ruttamata astus põder mööda metsateed. Majalähedasi põõsastikke külastas ta ikka pimedas. Lumekoormas lepalatvu rinnaga laiali lükates kahlas ta otse võrkaia taha, küünitas üle aia ja asus üle pealisaia ulatuvaid õunapuuoksi nosima. Aeg-ajalt heitis põder pilku lumme mattunud maja otsaaknale. Sealt paistis kuusk, mida ennist oli metsateel kantud. Kuuse okstel sätendas jälle valget, justkui oleks toas sinna uut lund sadanud.