Alternatiivpedagoogika ja autism
kui näiteks hommikul on mõni igapäevane tegevus vahele jäänud.
Läbi rutiinsete tegevuste saavad kasutusele võetud ka erinevad perekonna väärtused, kultuur
ja kogemused, mida laps saab õppida jäljendades täiskasvanut (Squires, Bricker, 2007).
Rütmiline aja kujundamine arendab mitte üksnes laste hingelist tasakaalu, vaid mõjub ka kuni
une terviseni. Siin pannakse kehalised alused jõudude ülejäägi jaoks, millega hilisem
täiskasvanu mitte kuidagi rütmiliselt korraldatud elusituatsiooniga toime tuleb ja isegi
ekstreemselt ebarütmilise päeva puhul saab oma tervist mõningal määral hoida.
Teiseks on oluline emotsionaalse keskkonna tekitamine ning näitamine autistlikule lapsele,
kuidas teistega koos olla ja tegutseda. Seetõttu on lapse jaoks otsustava tähendusega, millist
laadi on täiskasvanute tunded ja mõtted, kavatsused ja soovid, kas need mõjuvad arengut
toetavalt või arengut takistavalt. Lapsel peab olema turvaline ja toetav, eeskujuks tema enda
annaabi.ee 
