Evolutsioon
vallutasid Devonis kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest
kaitsev kutiikula ning juhtkude, mis transpordib vett kõikjale organismi. Selliseid
taimi nimetatakse soontaimedeks. Paljudel neist toimib sporofüüt omaette
isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks.
Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis
lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning
noor sporofüüt alustab eluseemneks nimetatavas elundis, mis areneb
vanemorganismil.
Taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi.
Kasutasid klorofülli ja fotosünteesisid. Säilitasid oma kloroplastides samuti suhkrut
tärklisena. Samal perioodil alustasid taimed ja seened (viimased sümbiondid)
sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, mis nõudsid
niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks