EDUARD WIIRALT
peatumispaigaks oli esialgu põgenemislaager Kummelnäsis. Rootsis viibis
Wiiralt umbes aastapäevad, tehes seal koos Eduard Oleg amatka Lapimaale.
1946. aastal pöördus kunstnik lõplikult Pariisi. Esialgu peatus ta tuttava
maalija juures, siis pakkus talle korterit Montaparnasse`il eestlane Eduard
Klimberg.
1947.a sai ta korteri Tähe väljakul triumfikaare lähendale ning 1951. a kolis
linnakära eest põgenemiseks Pariisi-lähedasse linnakesse Sceaux`sse, kus
asuv maja jäigi tema elusasemeks kui surmani.
Looming
Eduard wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi
graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudsim muuseumi
täna kollektionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult
lõpliku viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid.
Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja
linoollõiked ning 1917aastast esimesed ofordikatsetused. Kuna Eestis ei
annaabi.ee 
