Üldine Teatriajalugu II
Üldisemalt. Enamik neid näidendeid sündisid I MS ajal väljaspool Berliini. Kui sõda lõppes,
jõudis ekspressionism ka pealinna. Kinnistus lavastaja tähtsus. Lavastused pidid olema läbivalt
ühtse stiiliga; lavastaja pidigi looma sellise terviku. Iseloomulik rõhutatud rütmilisus. Oluliseks
said liikumine, misanstseenid, palju oli järsku, nurgelisust zestikulatsiooni. Palju massistseene.
Lavastustel oli iseloomulik hakitud kõnelaad: karjatused, hüüded, kaldumine ekstaatilisusse.
Elusarnasust ja olustikulisust välditi. Ekspressionistlik draama on seisundidraama!
Ekspressionistlikud lavastajad: väga radikaalsed Leopold Jessner, kes kasutas ekspressionismi
klassikalise dramaturgia peal ja Jürgen Fehling, kes lavastas kaasaegset dramaturgiat. Jessner
kasutas lagedat lava, mis oli jaotatud erinevatel kõrgustel asuvateks mängupindadeks, mida
ühendavad trepid. Nn jessneri trepp. Misanstseenid erinevatel tasapindadel. Väga visuaalne
teater