EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Timo olukorras peegeldusid vastu nõukogude süsteemi eitavate intellektuaalide
dillemmad, paralleelid dissitentide hullumajja panekuga jne.
Krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud.
20. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt).
Ühiskonna asjadest saab rääkida psühholoogilise vaatluse kaudu, seda
modernistlikus raamistuses. Kujutlusmängud ja müüdid taanduvad. Lugu on üsna
elusarnane. Kujutlusviis on tundejahe, sisemise ja välimise maailma vahel pole
peegeldussuhet.
1970ndate alguses tuleb noores proosas esile psühhoanalüüsiga seotud laine
(psühholoogiline modernism), mille eesotsas on jõuline ja isikupärane autor
Vaino Vahing. Tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile"
(1975). Koos Madis Kõivuga ka biograafiline näidend ,,Faehlmann. Keskpäev.