Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
Materiaalne maailm on nagu
kõrvalnähtus. Kõik Dostojevski kurjategijad kahetsevad ja kannatavad, kahtlevad, piinlevad,
loo lõppedes tegelaste tee alles algab. Dostojevski looming on hingestatud lõpmatu
kaastundega inimese vastu, tal on valus ja kahju inimeslikest kannatusist. Ta on ise tutvunud
nendega vanglates ja sunnitööl olles.
Ainetöö eesmärgiks oli välja selgitada millise sihiga eksperimenteerib Dostojevski
inimhingega. Vastuseks leian, et Dostojevski otsib elusaladust ja see peitub tema arvates
inimestes.
Kirjanikuna on Dostojevski suur mõtleja ja filosoof, tormav ja jõuline. Ta kannab teenitult
vaimusangari nime maailma teiste suurmeeste hulgas. Ta teosed on kõik samalaadsed: palju
tegelasi, keerukas faabula, enamasti linnamiljöö. Dostojevski armastusevahekorrad pole
kaunid, perekonnaelu pole ilus, ta kujutab inimesi siis, kui on juba purunenud nende elu
tavalised alusssambad.