Tööstusühiskonna põhijooned
tehnoloogiate kasutuselevtule, asisemaks muutusid vimusuhted ning argielu.
Vhenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike
normide thtsus. Ametnike vim ehk BROKRAATIA tugevnes just koos
tstushiskonnaga, millele oli omane praktiline mtlemine ja igaklgne
kaalutlemine.
Tstusajastul HAKKAS TAEG DOMINEERIMA PUHKEAJA LE. Tpev oli pikk
ning tl veetis inimene lviosa oma ajast. Palgat mras hiskonnas
valitsevad vrtused ja elurtmi. ksluise ja dini ratsionaalse telu
korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui vljakutse
kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed,
loteriid ja nnemngud. Kui agraarhiskonnas pidutseti mingi suurema
tperioodi lpul ja pidu oli omamoodi jtk tisele tegevusele, siis
tstushiskonnas eraldusid tsfr ja puhkesfr teineteisest selgesti.
Tstuspre ja leminek kapitalismile MUUTIS oluliselt HISKONNA
SOTSIAALSET JAOTUST. Tpsemalt eldes
muutusid